Korduma Kippuvad Küsimused

1. Mis on krediidi kulukuse määr?

Krediidi kulukuse määr näitab protsentuaalselt laenust tulenevat tegelikku kulu laenuvõtjale aastas, selleks võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, mis kliendil tuleb tasuda. Näiteks krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse kõik lepingutasud, laenuhooldustasud kui ka muud kaasnevad kulud, autoliisingu või laenu puhul kohustuslik kaskokindustus ja kodulaenu puhul kodukindlustus. Krediidi kulukuse määra kaudu saab laenupakkumisi ühtsetel alustel võrrelda ja see on tunduvalt täpsem kui võrrelda intressi alusel.

Krediidi kulukuse määra arvutades võetakse intressi arvutamise esimeseks päevaks laenu andmise päev. Arvutamisel kasutatavate tähtpäevade intervalle väljendatakse aastates, kuudes, nädalates või päevades, kusjuures aastas on 365 päeva, 52 nädalat või 12 võrdset kuud (võrdsete kuude puhul on 30,41666 päeva ehk 365/12). Krediidi kulukuse määr esitatakse kahe komakoha täpsusega.

Krediidi kulukuse määr tüüpnäitena

Laenu krediidi kulukuse määr on 25,05% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 2000 €, lepinguperiood 24 kuud, tagasimaksete arv 24, fikseeritud intressimäär aastas 19,9% arvestatuna laenujäägilt, lepingutasu 40€, igakuine haldustasu 1,5 €, igakuine osamakse 104,18 €, krediidi kogusumma 2538,17 € ja tagasimaksete summa 2498,17 €.

2. Mis on krediidikonto?

Krediidikontod ja laenukontod on virtuaalsed rahakotid, mis võimaldavad konto omanikul igal ajahetkel ette määratud summa ulatuses lisaraha saada, kusjuures intresse peab maksma vaid kasutatud krediidilt ehk laenatud summalt.

Krediidikonto teenus ja tavalised eraisiku laenud erinevad selle poolest, et krediidikonto avamisel tehakse vaid üks leping, mille läbi saab laenata korduvalt. Tavapäraselt laenates tuleb aga iga kord uus laenuleping sõlmida. Lepingute vormistamine võib olla kulukas ning aeganõudev, seega on regulaarsele laenuvõtjale krediidikonto kindlasti parem valik. Konto avamisega ei kaasne lepingutasu ega täiendavaid kulutusi, enne kui raha reaalselt kasutusse võetakse.

3. Mis on põhisumma?

Rahasumma, mis on antud või saadud laenuks.

4. Mis on intress?

Rahasumma, mis makstakse või saadakse raha kasutamise eest.

5. Mis on intressimäär?

Laenuks antud või saadud raha hind, väljendatuna enamasti protsentides aasta kohta.

Intressimäär = Intress / Põhisumma * 100%

6. Mis on nominaalne intressimäär?

On lepinguline intressimäär aastas.

Aastane intress = nominaalne intressimäär * laen
Näiteks: 5 % * 200 € = 10 € aastas

7. Mis on lihtintress?

Arvutatakse laenuaja jooksul iga intressiperioodi lõpus laenusummalt, kui laenuvõtja maksab laenuandjale intressi iga intressiperioodi lõpus.

8. Mis on liitintress?

Arvutatakse laenuaja jooksul iga intressiperioodi lõpus nii laenusummalt kui ka eelnevate intressiperioodide maksmata intressilt.

9. Mis on liitmakse?

Rahasumma, mis makstakse või saadakse tagasimaksmise tähtajal, sisaldades põhisummat ja intresse.

10. Mis on üksiksumma?

Ühekordne sisse- või väljamakse.

11. Mis on annuiteet?

Lõplik arv perioodilisi püsiva suurusega sisse- või väljamakseid.

12. Mis on tavaannuiteet?

Maksed sooritatakse annuiteediperioodide lõpul.

13. Mis on avanssannuiteet?

Maksed sooritatakse perioodide alguses.

14. Mis on viitannuiteet?

Maksed sooritatakse teatud viitega.

15. Mis on perpetuiteet?

Igavesti korduv ühesuurune makse.

16. Mis on tulevikuväärtus?

Investeeritud raha väärtus tulevikus koos intressiga.

17. Mis on nüüdisväärtus?

Tulevikus saadava rahasumma olevikuväärtus.